18. – 24. märtsini
oli Häädemeeste Keskkooli õpetajatel (Rene Kurm, Aira Rahu, Viktor Koop, Aule
Kink) suurepärane võimalus külastada kooli Saksamaal, Schottenis
(Vogelsbergschule Schotten). Projekt on rahastatud Erasmus+ programmi
põhimeetmest ning selle nimetus on „Elamine, õppimine ja õpetamine
euroopalikus koolis - õpetajate enesetäiendamine ja õppekavade uuendamine
regionaalsel ja riiklikult tasandil Euroopa Liidu kontekstis“. Selle programmi
raames on varasemalt külastanud õpetajad Hispaania ja Itaalia koole ning nüüd
siis olid neli inimest Saksamaa koolisüsteemiga tutvumas.
Visiidi peamine
eesmärk oli üldine kooliga tutvumine, tundide külastamine ning õpetajate
töövarjutamine. Saksamaal algab lapse haridustee lasteaias ja algkoolis ning 4.
klassi lõpuks on enam-vähem otsustatud, kas laps jätkab õpinguid koolis, kus
tema väljundiks tulevikus on kutse- või kõrgharidus. Nüüdsel ajal süsteem enam
nii jäik pole ning on võimalikud hilisemad liikumised ühest suunast teise. Kõik
sõltub muidugi lapse õppeedukusest. Vogelsbergi koolis Schottenis on õpilased
5. – 10. klassis, kokku umbes 700 õpilast. Õpitakse reaalklassides (tulevased
kõrghariduse omandajad) ning tavaklassides (tulevased kutsekooli õpilased).
Lisaks alustati mõned aastad tagasi immigrantide programmiga, st et koolis on
mõned immigrandid, kes õpivad peamiselt saksa keelt ning vastavalt keeleoskuse
kasvule hakkavad käima ka teistes tundides. Õpetajaid on koolis umbes 40.
Tundide külastused
olid õpetlikud ja huvitavad. Külastasime järgmisi õppetunde: saksa keel
võõrkeelena, inglise keel, ladina keel, muusika, majandus, poliitika, kunst.
Õpetaja juba on oma olemuselt uudishimuliku loomuga ja tahaks igast
situatsioonist midagi õppida ning kolleegilt õppimine on üks paremaid
õppimisvorme. Tajutav oli Saksa ja Eesti õpetajate ettevalmistuse erinevus.
Tavaline on, et õpetaja Saksamaal õpetab mitut erinevat ainet. Schotteni koolis
õpetab üks õpetaja näiteks kehalist kasvatust, saksa keelt ja muusikat. Õpetaja
hariduses ja ettevalmistuses on Saksamaal esimesel kohal pedagoogilised
teadmised ja oskused ning teisena tulevad ainealased teadmised, st eelkõige
õpetatakse last ja alles siis tuleb aine.
Kooli sööklat
külastades tegi pisut kurvaks, et ainult 30-40 õpilast sööb igapäevaselt koolis
sooja lõunat. Pigem võetakse kodust kaasa võileib, sest majanduslikult ei saa
õpilased endale lõunasööki koolis lubada. Saame olla uhked ja tänulikud selle
võimaluse üle, et meil on riigi poolt kõikidele õpilastele tasuta soe
lõunasöök. Samuti saime aru, et koolibusside süsteem on meil mõnevõrra parem.
Õpetajatega
mõtlesime, et oleme siin põhjamaal endid ja oma lapsi soojusega ära hellitanud.
Ilm oli meie reisi ajal kargelt kevadine, st nullist kolme soojakraadini, aga
kõikides tundides olid suured aknad pärani lahti. Meie õpilased kipuvad kurtma,
kui klassis on 22 kuni 23 kraadi sooja. Lisaks veedavad õpilased vahetundides
aega õues ning pikal lõunavahetunnil on õuesviibimine kohustuslik. Vaatamata
sellele, et sadas lund ja lörtsi.
Külaskäik Saksa kooli
oli huvitav ning andis mõtlemisainet. Samas said õpetajaid kinnitust sellele,
et õpilased ja õpetajad on igal pool sarnased ning et teeme igal pool üsna
samasugust tööd. Visiidi käigus rääkisime muidugi ka koostöö jätkamise
võimalustes ning eelkõige mõtleme õpilaste vahetuste peale.
Aule Kink
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar